TALLINN
EESTI SILMAPROTEESIDE KESKUS
AS Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliinik
Ravi tn 18, 10138 Tallinn
TARTU
EESTI SILMAPROTEESIDE KESKUS
Tartu University Hospital, Eye Clinic
Ludvig Puusepa 8, 50406 Tartu
Baltimaade ainus silmaproteesifirma, mille nimi on saanud maailmas tuntuks. Firma kasutab kvaliteetseid klaas-, plast- ja silikoonmaterjale, mis on pärit Euroopast, USA-st ja Kanadast.
Spetsialistid
Valdis Valters
Silmaproteesispetsialist Valdis Valters, Valtera acu protēžu laboratorija (Valtersi silmaproteeside labori) juhtivspetsialist. Õppinud Moskvas ja Saksamaal. Praktiseerib alates 1991. aastast. Ta on meditsiini-, insener-tehnilisi ja kunstialaseid teadmisi ja kogemusi ühendades spetsialiseerunud krüoliitklaasist ja PMMA-st silmaproteeside valmistamisele. Ta on saanud õiguse töötada maailma parima silmaproteeside ettevõtte Augenprothetik Lauscha GmbH valmistatud materjalide ja tehnoloogiatega. Koostöös paljude maailma riikide näoplastika ja taastamisega tegelevate kirurg-oftalmoloogidega on ta saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Baltimaade silmaproteesispetsialistide ühenduse president.
ANNA BESPALOVA
Kabineti juht töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi Silmakliinikus õena alates 2004. aastast. Õenduse eriala on omandanud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Iga-aastaselt on võtnud osa erialastest koolitustest. Alates 2016. aastast teeb silmaproteesiõena iseseisvaid vastuvõtte TÜK Silmakliinikus.
Gatis Valters
Silmaproteesispetsialist Gatis Valters. Praktiseerib alates 2003. aastast. Omandas silmaproteesispetsialisti eriala Moskva Helmholtzi silmahaiguste instituudis. Baltimaade ainus spetsialist, kes on spetsialiseerunud näo ektoproteeside valmistamisele. Spetsialiseerunud ka krüoliitklaasist ja PMMA-st silmaproteeside valmistamisele. Baltimaade silmaproteesispetsialistide ühenduse liige.
ARTA HUDOLEJA
Silmaproteesispetsialist Arta Hudoleja. Praktiseerib alates 2008. aastast. Õppinud Riia Stradiņši ülikooli taastusravi teaduskonnas ja omandanud tehnilise ortopeedi eriala. Spetsialiseerunud PMMA-st ja krüoliitklaasist silmaproteeside valmistamisele. On Proteesi-, ortoosi- ja tehnilise ortopeedia ühenduse ja Baltimaade silmaproteesispetsialistide ühenduse liige.
Silmaproteeside tuubid
Silmaproteesi ülesanne on tagada patsiendi näo sümmeetriline areng, hoida ära näo deformeerumine ja kaitsta silmakoobast väliste mõjude eest.
Operatsioonijargsed silmaproteesid
Paigaldatakse patsiendile juba 3. kuni 5. päeval pärast operatsiooni 1,5–2 kuuks. Operatsioonijärgne protees valitakse vastavalt patsiendi vajadustele valmis proteeside hulgast. Protees on vajalik selleks, et silmakoobas terveneks operatsioonijärgsel perioodil ilma tüsistusteta ja oleks valmis edaspidiseks proteesimiseks.
Individuaalsed silmaproteesid
Krüoliitklaas silmaprotees
Krüoliidist klaassilm peegeldab sarnaselt loomulikule silmale ning jäljendab pärissilma väljanägemist plastproteesist paremini. Kui 1 meetri kauguselt peeglisse vaadata ning mõlemad silmad paistavad ühesugused, näitab see kvaliteetset silmaproteesi.
Krüoliidist silmaproteesi valmistamine võtab ühe päeva. Protees valmistatakse ainult patsiendi juuresolekul ning kohandatakse vastavalt individuaalsele silmakoopale ja terve silma värvusele. Silmaprotees sarnaneb kujult poolele kreeka pähkli koorele, millele on kantud silma vikerkest ja pupill ning silmamuna valget osa ehk kõvakesta kattev veresoonte võrgustik. Krüoliidist kunstsilma peab välja vahetama kord kahe aasta jooksul.
Eristatakse kahte tüüpi klaassilmasid: ühe- ja kaheseinalisi. Proteesivalmistaja otsustab konkreetse patsiendi eripärade alusel, millist proteesi talle vaja on.
PMMA (plastmass) silmaprotees
Valmistatakse vormi või jäljendi järgi. PMMA-protees on purunematu ja seepärast asendamatu patsientidele, kellel on tugev silmalaudefekt või kellel on raske proteesi hooldada.
Paks - pikaajaline silmaprotees pärast silma enukleatsiooni või evistseratsiooni. Valmistatakse individuaalselt patsiendi silmakoopa kuju järgi.
Õhuke - pikaajaline silmaprotees patsientidele, kellel atroofiline silm on kaotanud nägemisvõime. Valmistatakse individuaalselt patsiendi silmakoopa ja silmamuna kuju järgi.
Kera
Kerakujuline silmaprotees aitab toetada ja soodustada silmakoopa kasvu ning säilitada näo sümmeetriat erijuhtudel:
-
kui laps on sündinud ilma silmata või alaarenenud silmamunaga, siis on silmakoobas väga kitsas. Sellised patsiendid vajavad silmakoopa järkjärgulist laiendamist kerakujulise silmaproteesi abil;
-
patsientidele, kellele tehakse mitu plastilist operatsiooni, valmistatakse etappidevahelise lahendusena kera.
Kerakujulise silmaproteesi pikaajaline mittekandmine võib lastel põhjustada mitte ainult silmakoopa, vaid ka vastava näopoole kasvu mahajäämuse. Tulemuseks võib olla näo asümmeetria.
Kerakujulist silmaproteesi vahetatakse regulaarselt mitme kuu jooksul kindlate ajavahemike järel.
Ektoprotees
Nähtavate näodefektide peitmiseks silmakoopa piirkonnas valmistatakse silikoonist ja PMMA-st ihuvärvi ektoprotees, millele lisatakse kunstlik silmalaug ja puuduvad näoosad (põsk, kulm, meelekoht).
Ektoproteesi hooldamine
Pärast ektoproteesi eemaldamist puhastada spetsiaalse losjooniga liimijäägid pinnalt, millega protees oli kinnitatud kudede külge. Protees tuleb puhastada meigist õrnalt meigieemaldajaga. Hoida proteesi kuivas kohas. Järgida proteesispetsialisti juhiseid.
Silmaproteesi valik
Krüoliitklaasist protees
Eelised
-
Kõva ja sile, leegiga töödeldud pind.
-
Niiske materjal, ei tekita silmas lisaärritust ega tugevamat pisaravoolu. Proteesi pind ei jää kuivaks.
-
Hea bioloogiline kokkusobivus silmakoopaga, sest ei ole kasutatud orgaanilisi ühendeid.
-
Võrdlemisi kiiresti valmistatav (1 päeva jooksul).
Puudused
-
Pragunev. (Statistika: praguneb umbes 2–3 proteesi 400 hulgast. Enamasti juhtub see patsiendi hooletuse tõttu.)
PMMA (polümetüülmetakrülaadist) protees
Eelised
-
Mittepragunev
Puudused
-
Võib tekitada allergilist reaktsiooni.
-
PMMA on pehme (võrreldes klaasiga), seetõttu kulub proteesi pind kiiremini ära ning seda tuleb sagedamini vahetada ja vähemalt kord aastas poleerida.
-
Pikem valmistamisprotsess (2–3 päeva).
Kasutamata protees
Krüoliitklaasist protees
Plastmas protees
Protees pärast üheaastast kasutamist
Krüoliitklaasist protees
Plastmas protees
Patsiendid enne ja pärast
Muutuste nägemiseks vedage kursoriga üle pildi
näide 1
näide 2
näide 3
näide 4
Kāpēc stikla protēze?
Protēžu veidi
Pēcoperācijas protēzes
Pacientam ievieto jau 3. - 5.dienā pēc operācijas uz 1,5 - 2 mēnešiem. Pēcoperācijas protēzi piemeklē pacienta vajadzībām no gatavas protēžu kolekcijas. Protēze nepieciešama, lai pēcoperācijas periodā acs dobuma sadzīšana noritētu bez komplikācijām un tas tiktu sagatavots turpmākai protezēšanai.
Individuālās protēzes
Kriolītstikla (materiāla izgatavotājs - Lauscha GmBH, Vācija).
Kriolītstikls ir šobrīd pasaulē kvalitatīvākais un atzītākais protezēšanas materiāls, jo tas ir ‘mitrs’ un pacientam ir patīkami to nēsāt. Okulārists izgatavo viensienas vai divsienu protēzi atbilstoši pacienta acs dobuma formai un maksimāli līdzīgu veselajai acij.
PMMA (polimēr-metilakrilāta / plastmasas) protēze.
Izgatavošanas tehnoloģija pēc formas vai pēc nospieduma. PMMA protēze ir neplīstoša, tāpēc tā ir neaizvietojama pacientiem ar izteiktu plakstiņa defektu vai, ja pacientam ir grūtības ar protēzes kopšanu.
Biezā - pastāvīga acs protēze pēc enuklācijas vai eviscerācijas. Individuāli izgatavota pēc pacienta acs dobuma formas.
Plānā - pastāvīga acs protēze pacientiem ar acs ābola atrofiju, kuram nav saglabāta redzes funkcija. Individuāli izgatavota pēc pacienta dobuma un acs ābola formas.
Sfēra
Sfēras acs protēzes palīdz atbalstīt un veicināt acs dobuma augšanu un sejas simetrijas saglabāšanu īpašos gadījumos:
kad bērns piedzimst bez acs vai ar samazinātu acs ābolu, acs dobums ir ļoti šaurs. Šādiem pacientiem nepieciešama pakāpeniska acs dobuma paplašināšana ar sfēras acs protēzes palīdzību.
Pacientiem, kam veicamas vairākkārtējas plastiskās operācijas, starpposmu risinājumam izgatavo sfēru.
Ilgstoša sfēras acs protēzes nenēsāšana bērniem var radīt ne tikai acs dobuma, bet arī attiecīgās sejas puses augšanas atpalikšanu. Rezultātā var vaidoties sejas asimetrija.
Sfēras acs protēzes maiņa notiek regulāri laika periodā līdz pat vairākiem mēnešiem.
Ektoprotēze
Lai nosegtu izteiktus sejas defektus acs orbītas rajonā, izgatavo ektoprotēzi miesas krāsā no silikona un PMMA materiāliem ar pievienotiem mākslīgiem plakstiņiem un trūkstošām sejas daļām (vaigs, uzacs, deniņi).
Ektoprotēzes kopšana
Pēc ektoprotēzes noņemšanas ar īpašu losjonu notīra līmes atliekas no virsmas, kur protēze bija piestiprināta pie audiem. Dekoratīvo kosmētiku no protēzes saudzīgi notīra ar dekoratīvās kosmētikas noņemšanas līdzekli. Protēzi glabā sausā vietā. Seko okulārista norādījumiem.
Pēcoperācijas protēzes
Pacientam ievieto jau 3. - 5.dienā pēc operācijas uz 1,5 - 2 mēnešiem. Pēcoperācijas protēzi piemeklē pacienta vajadzībām no gatavas protēžu kolekcijas. Protēze nepieciešama, lai pēcoperācijas periodā acs dobuma sadzīšana noritētu bez komplikācijām un tas tiktu sagatavots turpmākai protezēšanai.
Kriolītstikls ir šobrīd pasaulē kvalitatīvākais un atzītākais protezēšanas materiāls, jo tas ir ‘mitrs’ un pacientam ir patīkami to nēsāt. Okulārists izgatavo viensienas vai divsienu protēzi atbilstoši pacienta acs dobuma formai un maksimāli līdzīgu veselajai acij.
Individuālās protēzes
KRIOLĪTSTIKLA (MATERIĀLA IZGATAVOTĀJS - LAUSCHA GMBH, VĀCIJA).
Kriolītstikls ir šobrīd pasaulē kvalitatīvākais un atzītākais protezēšanas materiāls, jo tas ir ‘mitrs’ un pacientam ir patīkami to nēsāt. Okulārists izgatavo viensienas vai divsienu protēzi atbilstoši pacienta acs dobuma formai un maksimāli līdzīgu veselajai acij.
PMMA (POLIMĒR-METILAKRILĀTA / PLASTMASAS) PROTĒZE
Izgatavošanas tehnoloģija pēc formas vai pēc nospieduma. PMMA protēze ir neplīstoša, tāpēc tā ir neaizvietojama pacientiem ar izteiktu plakstiņa defektu vai, ja pacientam ir grūtības ar protēzes kopšanu.
Biezā - pastāvīga acs protēze pēc enuklācijas vai eviscerācijas. Individuāli izgatavota pēc pacienta acs dobuma formas.
Plānā - pastāvīga acs protēze pacientiem ar acs ābola atrofiju, kuram nav saglabāta redzes funkcija. Individuāli izgatavota pēc pacienta dobuma un acs ābola formas.
SFĒRA
Sfēras acs protēzes palīdz atbalstīt un veicināt acs dobuma augšanu un sejas simetrijas saglabāšanu īpašos gadījumos:
kad bērns piedzimst bez acs vai ar samazinātu acs ābolu, acs dobums ir ļoti šaurs. Šādiem pacientiem nepieciešama pakāpeniska acs dobuma paplašināšana ar sfēras acs protēzes palīdzību.
Pacientiem, kam veicamas vairākkārtējas plastiskās operācijas, starpposmu risinājumam izgatavo sfēru.
Ilgstoša sfēras acs protēzes nenēsāšana bērniem var radīt ne tikai acs dobuma, bet arī attiecīgās sejas puses augšanas atpalikšanu. Rezultātā var vaidoties sejas asimetrija.
Sfēras acs protēzes maiņa notiek regulāri laika periodā līdz pat vairākiem mēnešiem.
EKTOPROTĒZE
Lai nosegtu izteiktus sejas defektus acs orbītas rajonā, izgatavo ektoprotēzi miesas krāsā no silikona un PMMA materiāliem ar pievienotiem mākslīgiem plakstiņiem un trūkstošām sejas daļām (vaigs, uzacs, deniņi).
Ektoprotēzes kopšana
Pēc ektoprotēzes noņemšanas ar īpašu losjonu notīra līmes atliekas no virsmas, kur protēze bija piestiprināta pie audiem. Dekoratīvo kosmētiku no protēzes saudzīgi notīra ar dekoratīvās kosmētikas noņemšanas līdzekli. Protēzi glabā sausā vietā. Seko okulārista norādījumiem.
Silmaproteesi kasutamine
Miks tuleb kanda silmaproteesi?
Silmaproteesi ülesanne on tagada patsiendi näo sümmeetriline areng, hoida ära näo deformeerumine ja kaitsta silmakoobast väliste mõjude eest.
Proteesi vahetamise sagedus
Kõigi täiskasvanute proteeside kasutusaeg on 2 aastat, kui proteesispetsialist pole märkinud teisiti. Krüoliitklaasist proteesid võivad olla kasutuskõlblikud kuni 10 aastat. PMMA-proteese soovitame poleerida pärast esimest kasutusaastat. Soovitame proteese funktsionaalsetel ja kosmeetilistel kaalutlustel regulaarselt vahetada:
-
kuni 12-aastastel lastel 2 korda aastas;
-
12–18-aastastel lastel 1 kord aastas;
-
täiskasvanutel 1 kord 2 aasta jooksul.
Kui patsient kannab ebasobiva kvaliteedi, kuju või suurusega proteesi, võib nägu deformeeruda; samuti võib esineda verist, mädast või limast eritist ja pisaravoolu ning patsient võib silmakoopas tunda torkeid ja valu.
Soovitused kasutamiseks
-
Silmad tuleb nägu pestes ja pisaravoolu korral silmi pühkides kinni pigistada.
-
Proteesiga silma tuleb pühkida meelekohtadest nina suunas.
-
Silmaproteesi ei tohi jätta ööseks vette ega desinfitseerivasse lahusesse!
-
Mitte pesta silmaproteesi voolava vee all valamu kohal!
-
Silmakoopasse ei tohi panna vatti, samuti ei tohi kanda mõrast ega liimiga määrdunud silmaproteesi.
Tähelepanu! Pöörduge proteesispetsialisti poole!
Kui patsient tunneb silmaproteesi kandes ebamugavust või kui proteesitud silmakoopas esineb põletiku sümptomeid, tuleb enne igasuguse ravi alustamist pöörduda proteesispetsialisti poole, sest:
-
on võimalik, et põhjus on ühe proteesi liialt pikaajalises kasutamises (üle 2 aasta);
-
proteesil on varjatud (palja silmaga nähtamatu) defekt;
-
protees pole funktsionaalselt sobiv, mida saab kindlaks teha üksnes proteesispetsialist;
-
võib esineda muid põhjusi, mille mitteavastamisel võib silmakoopa ravi olla ebaefektiivne.
Klaas- ja PMMA-proteesi paigaldamine ja eemaldamine
Proteesi eemaldamine
Peske käed. Pange lauale peegli juurde rätik, et protees ei saaks väljavõtmisel viga. Kasutage proteesi eemaldamiseks spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud kummist iminappa. Seda tuleb enne kasutamist niisutada. Tehke silm pärani lahti, võtke iminapp paremasse kätte, pange see proteesi vikerkestale ning pigistage ja andke järele. Kui iminapp on kinnitunud proteesi külge, tõstke proteesi sellega veidi ülespoole, tõmmates samal ajal vasaku käega silmalaugu allapoole, kuni näete proteesi alaosa. Seejärel eemaldage protees, hoides seda iminapaga ja libistades ettevaatlikult üle alumise silmalau. Hoidke eemaldatud proteesi kuivas kohas toatemperatuuril. Peske proteesi eraldi nõus keedetud ja toatemperatuurini jahtunud vees.
Silmaproteesi paigaldamine
Proteesi paigaldamiseks võtke see paremasse kätte, nii et kitsam osa jääb nina vastu, sälk ülalpool, ning pange laiem osa ülemise silmalau alla. Seejärel libistage protees aeglaselt silmalau alla silmakoopasse, tõmmates samal ajal alumist silmalaugu vasaku käega lahti.
Oftalmoloogidele ja oftalmoloogiaõdedele
Silmaproteesispetsialist Valdis Valters juhib oftalmoloogide ja oftalmoloogiaõdede nõustamist ja koolitamist silmaproteeside funktsionaalse ja sotsiaalse vajalikkuse, nende kasutamise, hooldamise ja sagedamini esinevate komplikatsioonide osas.
Täpsemat teavet saab kontaktandmetes viidatud kliinikutest.
Riigi toetus silma proteesimiseks
Kuidas saada riigilt toetust silma proteesimiseks, küsige oma perearstilt, oftalmoloogilt või kontaktandmetes olevatelt kontaktisikutelt.
Kontakt
TallinN
AS Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliinik
Ravi tn 18, 10138 Tallinn
Sekretär:
+372 606 7642 või 1900
(helistades Eestist)
kadri.karro@itk.ee
Dr Ülle Sadu konsultatsioonid
+372 606 7642 või 1900
(helistades Eestist)
ulle.sadu@mail.ee
TARTU
Tartu University Hospital, Eye Clinic
Ludvig Puusepa 8, 50406 Tartu
Kabineti juht:
Anna Bespalova
+372 53319763
riga
Riga, Brivibas gatve 410,
LV-1024
Registratuur:
+371 67394563, +371 29159961
registratura@vpl.lv
vpl@vpl.lv
www.vpl.lv
Headline Four
Text blocks should be constructed such that they 'honor and reveal' the relationships between the various elements - headings, subheadings, quotes, asides and footnotes. Robert Bringhurst recommends a character count per line of approximately 66 letters for optimum legibility, but accepts that anything between 45 and 75 is satisfactory.